Linda Portsmuth Raus (1909 - 2003)

ADVERTISEMENT BY ANCESTRY.COM

Biography

Birth


Tõnise talu, Purku küla, Raplamaa EE

Death

at Vägeva,
Jõgeva, Jõgevamaa EE

Obituary

Family

Add family members

Maiden name

Portsmuth

Surnames

Nationality

Estonian

Gender

Female

Family Tree

Linda's Family
Add a parent
Add a parent
Linda Portsmuth Raus
Add a partner
Add a child
Add a sibling

You can add or remove people from this genealogy by clicking here.

Obituary

LINDA RAUS
Linda Rausi meenutades
1909 - 2003

17.oktoobril 2003 sai 94 aastaseks LINDA RAUS - Anna Raudkatsi nimelise elutööpreemia laureaat. Tema elurõõm nakatas kokkutulnuid ja keegi ei osanud aimatagi, et juba 19.detsembril läheb igavesse unne rikka elulooga südikas ja sõbralik hing.

Kadestamisväärse energia ja tervisega tantsuõpetaja Linda Raus ei suutnud ka üle üheksakümneses eas rahulikult vanaduspuhkust nautima jääda. Ikka oli tal asjaajamisi, mis Tallinna ja teistessegi Eestimaa paikadesse viisid. Linda kurtis veel paari aasta eest, et käia tahaks kõikjal kuhu kutsutakse, kuid kahjuks pole enam toimivat raudteeliiklust ja seetõttu Vägevalt Tallinna või mujale Eestimaale rahvakultuurielust osa saama minna keerukas.
Linda Rausi elu on läbilõige Eesti rahvatantsuajaloost. Tema pööningukamber poja suures majas Vägeval oli kui rahvatantsu ja muusika, näitemängu ja stsenaariumide muuseum. Kastide kaupa mälestusmaterjale, rahvakultuuri ajalugu, pööningualuses oma teadmatut tulevikku ootamas. Linda ise kartis küll, et tema kogutu kord majapargis jaanitulele erilist sära lisab. Lindal olid omad põhjused niimoodi karta. Nüüd on juba Linda elutöö austajate hool ja ülesanne kogutud kultuuripärandi hoidmine ja väärtustamine.
Linda seadis albumiteks oma arhiivmaterjale – fotosid ja mälestusi. Kui parasjagu muud tegemised ei olnud ees, siis istus Linda oma toas ja seadis pilte ning mõtteid paremasse korda. Linda unistas oma mälestustest valmivast raamatust. Kahjuks ei õnnestunud see tema eluajal.
88 aastat tagasi, sünnikodus Purku külas Raplamaal, alustas ta oma igavikuna tunduvat tantsuteed. Kohe kodumaja ees oli Purku koolimaja – sealses rahvatantsurühmas 6-aastane plikatirts rahvatantsust alustas.
Nii päikest kui tormi on ta tunda saanud. Et läbi eluraskuste on ta oma peret väga tihti üksipäini juhtima pidanud, siis on sunnitud iseseisvus ja ka võidutahe jätnud oma jälje Linda eluteele tänaseni.
Ta ei tahtnud jääda vanainimesena toa nurka norutama – ta tahtis minna ja käia ja näha. Ta ootas külla kõiki, kes teda teadsid ja hinnata mõistsid. Keegi ei pidanud selleks kutsumist ootama. Vägeval teadis igaüks, kus majas raudtee ja Piibe maantee vahel Linda Raus elas!
Linda sai tantsuõpetust Anna Raudkatsilt ja võimlemistarkust Ernst Idlalt. 1929.a. suvel, 74,5 aastat tagasi, käis ta Soomes Ülemaailmsetel Mängudel Eestit esindamas nii Ernst Idla võimlejana kui ka Anna Raudkatsi rahvatantsijana.
1929.aastal alustas ta praktikat koolmeistrina ja samal aastal algas ka näiteringitöö. 1930. aastast alates juhtis ta ikka näiteringi, rahvatantsijaid, vokaalkoosseise, orkestrit jne. Küll sai pidusid ja ka balle peetud. Peale kõige muu oli Linda ju ka muusik - ta mängis küla orkestris viiulit. Õpetajate Seminaris õppis klaverimängu, lisaks akordeoni. Viiuli-mängu õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja lauluharrastus sai head õpetamist Tuudur Vettiku juures. Kui näitemängu juhtimine ei laabunud, kutsuti Tallinnast Vägevale näitejuht kursust korraldama! 1949.aastal vabariiklikul taidluskonkursil sai kõigi suureks üllatuseks esikoha ainuke osalenud naine - saksofonist Linda Raus. Ja esimene naissaksofonist ta Eestis ongi!
1951.aastal kuulutati ta kulakuks ning tema ilusasse majja Vägeval (kus olid ilusad kahhelkiviahjud sees, suures toas ehk saalis koguni kaks) tuli algul kolhoosi esimees perega ning hiljem oli seal Vägeva haigla. Esimees kolis nii kiiresti sisse, et Linda pidi oma suure lasteperega lahkuma ilma õiguseta isiklikke asjugi kaasa võtta. Polnud rahagi, et Vägevalt lahkuda – nii tuli rännuteele minna rongijänestena.
See on seesama maja, kus ta nüüd ringiga tagasi olles oma toa aknast kunagisele viljapuuaiale alla vaatas ning üllatavalt hästi eelmise sajandi alguse asju meenutada ja mäletada mõistis.
Linda Raus oli viimane elav side eesti rahvatantsuajaloo algusaegade tähtsündmuste ja kaasaegse uue sajandi alguse vahel. Linda mäletas ÜENÜ esimest omakultuuripidu (1926) ja rahvatantsijate esinemist IX laulupeol Ilopüha etenduses, ta on osalenud kõigil kaasaegses mõttes ja reastuses tantsupidudel alates 1934.aastast.



Jõululaupäeval saatsid Linda Rausi austajad ta tema viimsele rännuteele.
Saatku teda sel teel meie rahva siiras tänu ja sügav austus!

Valdo Rebane

Linda Rausi mälestades

(tekst on võetud Raplas ilmuva sõltumatu ajalehe “Nädaline” numbrist 147, 23.dets.2003)

Linda Raus (Portsmuth) sündis 17. oktoobril 1909. aastal Järvakandi (praeguses Raikküla) vallas Purku külas Tõnise talu kümnelapselises peres kuuenda lapsena.

Kuueaastasena soovis ta kooli minna kodulähedasse Järvakandi algkooli, mille lõpetas 1923. aastal väga heade hinnetega.

Jätkusid õpingud Tallinna Õpetajate Seminaris, kus ta õppis viiulimängu, näitekunsti, koorijuhtimist, rahvatantsu ja naisvõimlemist. Selle kooli lõputunnistusel (aastal 1929) on huvitavaiks õppeaineteks hingeteadus, mõtteteaduse algkursus ühes loogika ja eetikaga, kodaniku- ja majandusteadus, majapidamine, aiatöö, õpetamisoskus, loodusteadus ühes keemia ja füüsikaga. Hiljem täiendas Linda end Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiuliklassis ja Vanemuise teatri balletitrupi juures.

Eriline anne, mitmekihiline haritus, tasakaalustatud inimloomus ja optimistlik ellusuhtumine on võimaldanud Linda Rausil töötada erinevatel elualadel:

1930-1938 Jõgeval Selli algkooli õpetaja,

1938-1940 koduperenaine,

1940-1941 Virumaal Tudu algkooli õpetaja,

1941-1942 Jõgeval Kõola algkooli õpetaja,

1942-1949 koduperenaine Jõgeval,

1949-1950 Selli kolhoosi arveametnik,

1950-1951 Vägeva raamatukogu juhataja,

1951-1952 Paides Lehtse turbatööstuse raamatupidaja,

1952-1955 Raplas Jürna tellisetehase komandant,

1955-1959 Rapla kultuurimaja kunstiline juht,

1959-1963 Rapla kohaliku majanduse kombinaadi metoodik,

1963-1965 tehase Estoplast Rapla tsehhi keermestaja,

1965-1979 EMMTUI aü klubi juhataja Sakus,

1973. aastal vabariiklikul tantsupeol veteranide rühmade üldjuht,

1974. aastal naisrühmade ja veteranide segarühmade üldjuht,

1982. aastal vabariiklikuI koolinoorte tantsupeol mudilaste tantsurühmade üldjuht,

1994. aastal (85aastasena!) üldtantsupeo Harjumaa osa "Harju tantsu hakatie" lavastaja.

Veel kõrgeski eas mõtles Linda pidevalt, kuidas saaks huvitavaks luua järjekordse stsenaariumi Saku lõikuspeole, Tammemäe rahvapeole, koonduslaagrite vangide kokkutulekule, Vägeva külaõhtule, Mahtra sõja meenutuseks, Eesti külaelu jäädvustamiseks, RAMi nääriõhtu lavastusele Estonias, vabariigi tantsupidudeI "vokiratta" veeremisele.

Linda Rausi loomingut on tunnustatud eri autasudega, shl. nüüdse Eesti Vabariigi ajal:

1994. aastast Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige,

1996. aastal Anna Raudkatsi (oma õpetaja) nimelise elutöö preemia,

2000. aastal V klassi Valgetähe ordeni kavaler,

2000. aastal austati Rapla maakonna tippauhinnaga Rapla Redel.

Aastast 2000 Rapla linna aukodanik

________________________

[external link]

Memories

Write a comment
Eve Tikerperi [external link]
Obituary
Linda Raus
17. X 1909 – 19. XII 2003
Meie seast on lahkunud rahvatantsuõpetaja, tantsupidude üldjuht, Anna Raudkatsi nimelise elutööpreemia laureaat Linda Raus.
Linda Raus oli erakordne isiksus Eesti kultuuriloos. Ta oli kadestamisväärse energia ja tervisega tantsuõpetaja, kes eale vaatamata ei suutnud jääda vanaduspuhkust nautima, vaid ikka toimetas. Tema viimane suurem vabaõhuetendus “Mahtra sõda 140” toimus 1999. a. Juurus. Etenduse stsenaariumi kirjutas Linda Raus ise, osalesid kõik Juuru rahvatantsijad, koorid ja sõnameistrid.
Linda Raus sündis Purku külas Raplamaal, õppis Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tartu Muusikakoolis. Seminaris sai ta kuus aastat tantsuõpetust Anna Raudkatsilt ja võimlemistarkust Ernst Idlalt. Kui 1929. a. suvel saadeti Soome ülemaailmsetele mängudele Eestit esindama Ernst Idla võimlejad ja Anna Raudkatsi rahvatantsijad, siis oli mõlemas esinduses ka Linda Raus.
1930. a. suunati Linda Raus Jõgevamaale Vägevale Selli kooli õpetajaks. Seal oli ta tervelt 21 aastat, kuni kulakuks tunnistamiseni, juhendades näiteringi, rahvatantsijaid, vokaalsoliste ja orkestrit. Teda jagus kõikjale. Nii mängis ta külaorkestris viiulit. Õpetajate seminaris sai õpitud klaverimängu, lisaks akordioni; viiulimängu õppis juurde Tartu Muusikakoolis; lauluharrastus sai lihvimist Tuudur Vettiku juures.
Linda Rausi elu on 1952. aastast olnud seotud väga tihedalt Raplaga. Tema juhendamisel alustasid tööd mitmed rahvatantsurühmad, näiteringid ja laulukoorid.
17. X 1999 sai Linda Raus Rapla linna aukodanikuks, tema tegemisi pärjati kultuuritiitliga “Rapla redel”. Lisaks Raplamaa rühmadele jõudis ta juhendada rühmi ka Harjumaal Sakus.
Linda Raus oli üldtantsupidude (1970, 1973, 1975, 1994) ja noorte tantsupeo (1982) üldjuhte ning seadis rahvapärimuslikke tantse massiesinemisteks.
Mõeldes Linda Rausist kui suurest oma ala meistrist, ei saa unustada teda kui inimest: ausat, väärikat, sõbralikku, tolerantset inimest, kellele palju antud. Tema sära köitis kõiki, kes teda lähemalt tundsid.
Eesti rahvatantsupere teeb Linda Rausile sügava kummarduse kui tõelisele maa soolale. Õpetaja ning suurte rahvatantsupidude üldjuht, Sind mälestab kogu Eestimaa rahvatantsupere!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
[external link]
Apr 03, 2013 · Reply

Other Records of Linda Portsmuth Raus

ADVERTISEMENT
ADVERTISEMENT BY ANCESTRY.COM

Sources